esmaspäev, 2. oktoober 2017

Peaminister Jüri Ratas kohtus Peipsi pealinna juhtkonnaga

2.oktoobril 2017. aastal EV peaminister Jüri Ratas kohtus Stenbocki majas Mustvee linna juhtkonnaga, Mustvee linnapea Max Kauri ja Linnavolikogu esinaine Riina Pajulaga.
Kohtumisel arutati Eesti riigi haldusreformi käiku. Mustvee juhtkond informeeris peaministrit edukast haldusreformist Peipsi piirkonnas, kus viis omavalitsust: Mustvee linn, Avinurme vald, Saare vald, Lohusuu vald, Kasepää vald ning lisaks Võtikvere küla, otsustasid koos edasi minna ning moodustasid uue, suure Mustvee valla keskusega Mustvee linnas. Uues omavalitsuses on ligi 6000 elanikku ning üle 614 ruutkilomeetri suurune territoorium. Hea näide koostööst on see, et ühinevad omavalitsused jõudsid juba 23. septembril korraldada edukalt esimese Mustvee valla Laulu - ja Tantsupeo.
EV peaminister Jüri Ratas hindas kõrgelt omavalitsuste pingutusi ning tõdes, et haldusreformi põhieesmärk ongi just parandada kohalike inimeste igapäevast elu. 

teisipäev, 26. september 2017

"Estonia" laevahuku teema on alati aktuaalne


Tänaseks on selge, et tegemist polnud õnnetusega, vaid kuriteoga. Olen ka ise asjaga otse seotud, kuna kaotasin õnnetuses kolm lähedast inimest – vanaema oli reisijate hulgas, õde ja tüdruksõber laevapersonali seas. 852 inimese uppumine ei saa jääda tänases ühiskonnas lõputult saladuselooriga kaetuks. Rohkem kui kaks aastakümmet on piisavalt pikk aeg, et tõde toimunu kohta avalikkuse ette tuua. Estonia laevahukku silmas pidades peaksid avalikult rääkima hakkama kõigepealt tolleaegsed juhid ja ametnikud, kellel on tõenäoliselt toimunu kohta rohkem ja hoopis täpsemat informatsiooni. Kas on siis juhus, et Estonia laevahuku ümber tiirles KGB agent Herman Simm? Parvlaeva Estonia hukku päevil tegutses Harjumaal politseiprefektina Herman Simm. See oli tähtis lõik, kuna käis veider tegevus Paldiski ülevõtmisel või hoopis kuritegelikuks paljaks varastamiseks. Just Harjumaa paiknesid siis veel Vene väeosad, mille sõjarelvastuse vastu tunti huvi siin ja sealpool ookeani ning mida veeti Estonial. Meie võimud peaksid Simmi käest Estonia kohta tõe kätte saama. Selgitusi ja vastuseid peaksid hakkama andma ka tolleaegsed Eesti, Soome, Rootsi ning EL ja NATO juhid, et lõpuks selgitada välja asjaolud seoses Estonia laeval toimunuga.
On hästi teada, et ajal kui Estonia läks reisile 28.09.1994 aastal toimusid Läänemerel sõjalised õppused. Siin juures ei saa välistada eksitavaid või mitte eksitavaid laske Estonia pihta. On arusaamatu miks laevad, kes hetkel just õppusi läbi viisid, ei viinud läbi päästeoperatsiooni tsiviilelanike päästmiseks. Ning miks kõigest sellest vaikisid Eesti tolleaegsed juhid?
Selge, et täna vajame uut sõltumatut uurimiskomisjoni parvlaeva Estonia uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks.
Eesti kui riik saaks käituda tõelise eeskujuna, kes näitab, et meie riigi jaoks on prioriteet kodanik ja tema rahva turvalisus. Olen ise seisukohal ning toetan siinjuures rootsi ja eesti poliitikute arvamust, et tõe nimel peab Estonia üles tõstma. Kallis ta tõesti on, aga tänapäeval tehniliselt täiesti võimalik. See oleks igati asjakohane, loogiline samm. Aatomiallveelaev Kursk ju tõsteti! Küsimus on riigi tegelikes prioriteetides.

reede, 15. september 2017

Peipsiäärsed inimesed vajavad Tallinna-Alatskivi bussiliini

Mustvee vallaks ühinevate omavalitsuste juhid ei nõustu Eesti Bussi otsusega sulgeda tänavu 1. oktoobrist ennetähtaegselt kaugbussiliin 592 Tallinn-Rakvere-Roela-Mustvee-Kallaste-Alatskivi Bussifirmale pakuti variandid liini allesjätmiseks kasvõi teatud ajaks.

Eesti Bussi juhatuse liige Age Käos teatas kirjas Harjumaa ühistranspordikeskusele, Tallinna transpordiametile, Jõgeva, Tartu, Lääne-Viru ja Ida-Viru maavalitsusele liini 592 sulgemisest alates käesoleva aasta 1. oktoobrist. Põhjuseks tõi ta reisijate vähesuse ja vajaduse optimeerida liinivõrku. Liiniluba on antud 2020. aasta 31. märtsini.

Süveneb ääremaastumine
Mustvee linnavalitsus, Avinurme ja Kasepää vallavalitsus toonitasid pöördumises Eesti Bussi, riigihalduse ministri, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, maavalitsuste ning teiste institutsioonide poole, et liini 592 sulgemine halvendab oluliselt Mustvee linna, Avinurme ja Kasepää valla elanike liikumisvõimalusi olukorras, kus alternatiive juurde ei tule. sulgemisotsus halvendab transpordiolusid ka Saare ja Lohusuu valla elanikele.
Mustvee linnapea Max Kauri sõnul jättis vedaja liini sulgemise ettepanekut tehes arvesse võtmata, et reedel ja pühapäeval ning pühade-eelsetel päevadel on sõitjaid piisavalt. Tema sõnul annaks kavandatav bussiliini sulgemine järjekordse panuse ääremaastumise süvenemisse ning elukvaliteedi langemisse regioonis. “Eriti hull on asi vähekindlustatud inimeste jaoks. Tegelikult saadetakse sõnum ühistranspordi hääbumisest ja perspektiivitusest meie piirkonnas,” tunnistas Kaur, kes enda sõnul kõnealuse bussiga ka ise tihti Tallinna sõidab.

Vajalik liin ka õppuritele
Avinurme piirkonna jaoks on see väga vajalik liin. “Liini olulisus seisneb selles, et see on ainus bussiühendus pealinnaga. Sellega on võimalik minna perearstile ja tulevasse vallakeskusesse Mustveesse asju ajama. Ja mõne tunni pärast jälle tagasi sõita. Meilt Tallinna õppima suundunud noortele on see ainus võimalus reedel ja laupäeval nädalavahetuseks koju saada ja pühapäeva õhtul jälle pealinna sõita,” ütles Avinurme vallavanem Aivar Saarela.
“Bussiliini sulgemine on praegu Avinurmes aktuaalne teema. Inimestele tundub imelik, et miks sageli kasutavat liini sulgeda tahetakse. Minu ema sõidab selle bussiga sageli Mustveest Tallinna ja ütleb, et alati on palju reisijaid. Umbes kord kuus sõidab sama bussiga mu tütar Agneta Tallinnasse võistlustantsutrenni,” rääkis Avinurme valla elanik, ettevõtja Kristi Pukk.

Vallad pakuvad kompromissi
Omavalitsused tegid ettepaneku leida kompromissina võimalus jätta liin alles kas või ajutiselt. Vajadusel soovitakse lühendada liini Mustveeni, sest Mustveest ja Avinurmest on Rakvere ja Tallinna suunas sõitjaid märksa rohkem kui kaugematest punktidest.
Peetakse otstarbekaks hoida liini katseliselt töös kuni 2018. aasta 31. märtsini, mis võimaldaks haldusreformi järgselt tekkival Mustvee vallal teha esialgsed otsused ühistranspordi kujundamiseks ning kindlustada elanikele mõistlik ühendus Rakvere ja Tallinnaga. Liini alles jätmist kuni Mustvee valla toimima hakkamiseni peab mõttekaks ka Lohusuu vallavanem Tarmo Tomson.
Kavandatakse läbirääkimisi riigi ja asjast huvitatud kohalike omavalitsustega liini tegevuse toetamise võimaluste üle.
Peipsi piirkonna omavalitsusjuhid leiavad, et enne kaugbussiliini 592 võimalikku sulgemist tuleks mõelda ka alternatiivsetele transpordiühendustele. Kirjas Eesti Bussile ja erinevatele ametiasutustele juhivad nad tähelepanu sellele, et endiselt on kasutamata ELRON-i käitatava diiselrongiliikluse kontekstis võimalikuks saanud bussiliinide sünkroniseerimine Jõgeva-Tallinna kiirrongiühendusega.
“Teatavasti on Jõgeva ja Tallinna vahel elanike reaalseid vajadusi arvestavatel kellaaegadel võimalik iga päev sõita kiirrongidega. Kui korraldada Avinurme, Mustvee ja Kasepää ning Jõgeva vaheline kiire bussiühendus kiirrongide sõiduplaani arvestavalt, on Mustvee piirkonna elanikel võimalik jõuda Tallinnasse märkimisväärselt mugavamalt ja kiiremini kui praegune pakutava bussiühendusega,” lisas Kasepää vallavanem Jüri Vooder.
MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus on püüdnud korraldada bussiliiklust nii, et inimesed Mustveest Jõgevale Tallinna rongi väljumisaegadeks jõuaksid. Viimasel ajal, seoses remondiga, muutuvad aga kellaajad raudteeliikluses sageli, see teeb olukorra meie jaoks keerulisemaks,” ütles ühistranspordikeskuse juhatuse liige Heldur Lääne.

JAAN LUKAS Vooremaa

esmaspäev, 14. august 2017

Tallinna eeskujul ka Peipsi pealinn Mustvee sai sõpru juurde ka Peterburist

11. augustil 2017.a. külastas Mustvee linna Peterburi Jekaterinhofi munitsipaalringkonda delegatsioon, eesotsas ringkonna juhiga Oleg Smakotiniga, eesmärgiga allkirjastada koostööleping omavalitsuste vahel. Peterburi delegatsioon külastas Mustvee linna muuseume, haridusasutusi, linnaraamatukogu ja kultuurikeskust ning reisisadamat  Delegatsioon külastab visiidi raames ka kirikumuusika festivali kontserti.
Varem 3.-5. mail 2017. aastal külastas Mustvee linna delegatsioon eesotsas linnapea Max Kauriga ja linnavolikogu esinaise Riina Pajulaga Piiterit sihiga suurendada koostööd omavalitsuste vahel.
3. mail  võeti Mustvee linna esindajaid vastu Peterburi Seadusandlikus Kogus Mariininski lossis. Mariinski lossi Punases saalis toimus Mustvee linna esinduse kohtumine Peterburi Seadusandliku Kogu saadiku Aleksandr Hodosokiga (fotol).
Mustvee linnal on tugevad rahvusvahelised sidemed Soome, Poola, Läti ning Venemaa Pihkva oblasti omavalitsustega. Kätte on tulnud aeg sisse seada sõbralikud suhted Peterburiga, eesmärgiga arendada kultuurilisi ja humanitaarsuhteid, aga samuti kogemuste vahetamist kommunaalmajanduse ja linna keskkonna heakorrastuse valdkondades. Seda enam, et eeldused selleks on. Meie Peipsiäärne kant on  alati kuulus olnud oma ökoloogiliselt puhta põllumajandus- ja kalandustoodanguga, mida sajandeid traditsiooniliselt toodi Peterburi turule.
4.mail külastas Mustvee linna delegatsioon Jekateringofi munitsipaalringkonda Peterburis. Delegatsiooni võttis vastu munitsipaalringkonna juht Oleg Smakotin, kes tutvustas külalistele Mustveest ringkonna kireva ja rikka kultuurilise, majandusliku  ja ajaloolise taustaga. Delegatsioon tegi ringkäigu kuulsas Jektaeringofi pargis, samuti ringkonna uutes elamurajoonides, raamatukogudes, kultuurikeskustes, muuseumides ning õppeasutustes.
Peterburi Jekateringofi munitsipaalringkonna juhtkond võttis positiivselt vastu Mustvee linna ettepaneku sõprussuhete sisseseadmiseks ning lepingu ettevalmistamiseks omavalitsuste koostööks.
Mustvee linna esindajad kutsusid Peterburi Jekateringofi munitsipaalringkonna juhi koos delegatsiooniga külla Mustvee linna, kus saakski allkirjutada koostööleping omavalitsuste vahel. 

teisipäev, 18. juuli 2017

Eesti Loto börsile!

18.juulil 2017.a. tähistame 10. sõltuvusvastast aastapäeva lootuses, et oleme õigusriik. 2006. aastal hakkasime Eestis esimest korda avalikkuses rääkima euroopaliku kultuuri vajadusest hasartmänguturul ning 18.juulil 2007.aastal tegime koos mõttekaaslastega esimese meeleavalduse. See oli märk muutuste võimalikkuse kohta meie ühiskonnas, mida oli tabanud kümnete tuhandete sõltlaste epideemia. Kasiinod, kus möllavad allilmategelased, narkoparunid, prostituudid, kus tapetakse ja pekstakse, ei saanud olla normaalne asi Eesti Vabariigis. 

Sõltuvusvastane liikumine Eestis liigub oma kümnendi poole. See on olnud unikaalne eksperiment kogu Euroopas. Kasiinovastase liikumise survel on vastu võetud 2009. aastal uus hasartmänguseadus, sisse viidud olulised uued regulatsioonid ning oleme saavutanud, et hasartmängukohta arv on vähenenud riigis poole võrra. Mänguautomaadid on nüüd otse ühendatud Maksuametiga ning isikukontroll kasiinodes toimib. Kehtestatud on ka kord, mis takistab nimekirja kantud sõltlastel kasiinodesse pääseda ning tõstetud on vanust, millest alates on kasiinode külastamine võimalik. Oluline võit on kogu hasartmängukultuuri muutumine, mida demonstreerib Tallinnas kõrgklassi hotelli Hilton avamine.

Sõltuvusvastast liikumist on toetanud nii meie ühiskonna kultuuri koorekiht kui ka ajakirjandus. Kultuur suudab alati julgelt kurjuse vastu astuda. 2012.aastal initsieeriti kultuuritegelaste ning Tallinna võimude poolt huvitav skulptuuriprojekt „Märka sõltuvust“. Maailmas ainulaadne skulptuur (fotol) on plaanis püstitada Tallinn City piirkonda.
  
Sõltuvusvastase liikumisel on veel palju plaane. Seoses IT arenemisega on hasartmängud kolinud elektroonilisse keskkonda, kus häirivad meie internetikogukonda ning on ohuks meie alaealistele, aga ka sõltlastele, psühhiliselt haigetele inimestele. See on loomulikult ohtlik tendents. Tähelepanu peab olema suunatud ka tarbija/kliendi kaitsele tervikuna. Ning ka sellele, et kasiinondus jagaks oma tulusid läbi maksude rahvaga. Täna pole meil sellist korda veel majas nagu suures osas Euroopas, rääkimata USAst. Aga ka meie tarbijad nõuavad õiglasemat kohtlemist. Tähtis on mõista, et hasartmänguasutused on nagu pangad. Kõik baseerub usaldusel. Seega on riigi eesmärk, kes tahab tulusid, nende asutuste usaldusväärsust tõsta. Mida teha? On selge, et riik peab asuma täitma tugevamalt oma kontrollifunktsiooni kasiinode üle. Ametnikud järelvalveks ei sobi. Tuleb luua Ameerika eeskujul sõltumatu järelvalveorgan, kes on võimeline tellima sõltumatut, rahvusvahelist ekspertiisi. Ei ole ka hea, et Olympic Casino server asub Maltal. 
On veel üks oluline idee. Nimelt on aeg viia Eesti Loto börsile. Eesti Loto on nii öelda lihtne ettevõte ning tema viimine aktsiaturule pole keeruline. Riik ei taha müüa Eesti Lotot ainult ühele erainvestorile, kelleks Eesti tingimusteks võiks olla Olympic Casino. Ometi vajab riigieelarve tulusid ning vähemusosaluse IPO läbi börsi oleks riigieelarvele hea lahendus. Siis saaks aktsiaid osta ka lotomängijad, kellega Eesti Loto hakkaks tulusid jagama. Teeme ära!

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/max-kaur-on-aeg-viia-eesti-loto-borsile-siis-saavad-ka-lotomangijad-aktsiad-osta?id=78903852


reede, 14. juuli 2017

Mustvee uuel Eesti halduskaardil

                                                       Mustvee uuel Eesti halduskaardil

esmaspäev, 3. juuli 2017

Mustvee linna neidude rühm "Peipsi piigad" väärikalt osales noorte laulu-ja tantsupeol

Mustvee linna neidude rühm "Peipsi piigad" osales 30 juuni - 2.juulil 2017.a. toimunud Tallinnas XII noorte laulu-ja tantsupeol "Mina jään". Sära ja värvi andsid "Peipsi piigad"  ka noorte laulu-ja tantsupeo rongkäigule. Rongkäigus Vabaduse platsilt Lauluväljakuni kandis Peipsi pealinna Mustvee lippu linnapea Max Kaur ning linna vappi Mustvee kooli direktor Raivo Vadi. XII noorte laulu- ja tantsupeol osales üle 40 000 osaleja ja üle 70 000 pealtvaataja. (Foto Raivo Vadi).

esmaspäev, 5. juuni 2017

Mustvee juhtkond külastas Piiterit eesmärgiga laiendada koostööd linnade vahel

3.-5. mail 2017. aastal külastas Mustvee linna delegatsioon eesotsas linnapea Max Kauriga ja linnavolikogu esinaise Riina Pajulaga Piiterit sihiga suurendada koostööd omavalitsuste vahel.
3.mail  võeti Mustvee linna esindajaid vastu Peterburi Seadusandlikus Kogus Mariininski lossis. Mariinski lossi Punases saalis toimus Mustvee linna esinduse kohtumine Peterburi Seadusandliku Kogu saadiku Aleksandr Hodosokiga. Kohtumisest võttis osas Seadusandliku Kogu esimehe esindaja Vatanjar Jagija, Mustvee linnavolikogu liikmed Nonna Kolpakova, Ljudmilla Smirnova, linnavalitsuse liige Kuno Pajula.
Mustvee linnal on tugevad rahvusvahelised sidemed Soome, Poola, Läti ning Venemaa Pihkva oblasti omavalitsustega. Kätte on tulnud aeg sisse seada sõbralikud suhted Peterburiga, eesmärgiga arendada kultuurilisi ja humanitaarsuhteid, aga samuti kogemuste vahetamist kommunaalmajanduse ja linna keskkonna heakorrastuse valdkondades. Seda enam, et eeldused selleks on. Meie Peipsiäärne kant on  alati kuulus olnud oma ökoloogiliselt puhta põllumajandus- ja kalandustoodanguga, mida sajandeid traditsiooniliselt toodi Peterburi turule.
4.mail külastas Mustvee linna delegatsioon Jekateringofi munitsipaalringkonda Peterburis. Delegatsiooni võttis vastu munitsipaalringkonna juht Oleg Smakotin, kes tutvustas külalistele Mustveest ringkonna kireva ja rikka kultuurilise, majandusliku  ja ajaloolise taustaga. Delegatsioon tegi ringkäigu kuulsas Jektaeringofi pargis, samuti ringkonna uutes elamurajoonides, raamatukogudes, kultuurikeskustes, muuseumides ning õppeasutustes.
Peterburi Jekateringofi munitsipaalringkonna juhtkond võttis positiivselt vastu Mustvee linna ettepaneku sõprussuhete sisseseadmiseks ning lepingu ettevalmistamiseks omavalitsuste koostööks. Mustvee linna esindajad kutsusid Peterburi Jekateringofi munitsipaalringkonna juhi koos delegatsiooniga külla Mustvee linna, kus saakski allkirjutada koostööleping omavalitsuste vahel. 


kolmapäev, 12. aprill 2017

Nõukogude poeet Nixoni Ovaalkabinetis

1. aprillil suri Ameerikas tuntud vene poeet Jevgeni Jevtušenko (sündinud 18. juulil 1932). Nõukogude ühiskond oli Leonid Brežnevi ajal hullunud kõrgkultuurist. Poeedid ja keerulisi lavastusi tegevad režissöörid olid kui jumalused. Jevgeni Jevtušenko oli üks tipmisi – ta oli väga tuntud ja kõrgelt hinnatud.
Ometi ei olnud Jevgeni Jevtušenko üldsegi mitte venelane. Tema perekond oli pärit Kuramaalt, olid nad baltisakslased. Sündides oli Jevtušenko nimi hoopis Gangnus. Tegemist on tuntud saksa perekonnaga, kelle järeltulijaid elab nii Saksamaal ja Austrias kui ka Venemaal. Ka emapoolsel perekonnal polnud venelastega midagi pistmist – vanaisa, punaarmeelane Jermolai Jevtušenko oli pärit Valgevenest; ta oli kindralist suurtükiväelane, lasti Stalini-aegsete „puhastuste“ käigus 1938. aastal maha.
Tema lapselaps Jevgeni oli juba lapsena väga edasipüüdlik ja laulis oode Stalinile. Tal aga vedas, et noorusaeg möödus juba pärast Stalini surma. Ja siis kõlasid juba teised laulud ja luuletused.
Jevgeni Jevtušenko oli loomuldasa skandalist ning jätkas Igor Severjanini ja Vladimir Majakovski teed. See tema karjääri väga ei seganud, sest alati oskas ta lasta õige ajal välja mõne poeemi Bratski hüdroelektrijaamast. Kuna ta oli võimude poolt soositud, siis nii mõnigi juudi päritoluga poeet, nagu Brodski või Galitš, lasksid tema pihta mürginooli. Ometi oli Jevtušenko populaarne. Selle põhjuseks oli tema luule. Peale poeemide, nagu näiteks „Ema ja neutronpomm“, oskas ta luuleridadesse seada oma isiklikke üleelamisi inimlikest suhetest, mis leidsid publikupoolset ülisoodsat vastuvõttu.
Sellegipoolest süüdistati Jevgeni Jevtušenkot võimumeelsuses ja koostöös KGB-ga. Kindralleitnant Sudoplatov on kirjutanud, et temaga tehti tööd viie- ja kuuekümnendatel aastatel, et panna teda tööle KGB heaks. Mida Sudoplatov ei teadnud, oli see, et Jevtušenko oli Juri Andropovi lemmik, sest Andropov ise ka luuletas.
Võib-olla meeldis Andropovile Jevtušenko saksa päritolu? Oli ju Andropov ise ema poolt sakslane, Fleckelstein. Fleckelsteinid olid Vene impeeriumis tuntud saksa perekond. Need Elsassist pärit sakslased oli rännanud Soome, elasid Viiburis ja sattusid nii Vene impeeriumi koosseisu.
Igaljuhul läks Andropov Jevtušenko ärakasutamisel kaugemale – temast sai Andropovi isiklik mõjuagent, keda lubati Ameerikasse; ta sai abielluda iirlannaga. Ülesandeks oli tal mõjutada Lääne intellektuaale olema Nõukogude Liidu vastu heatahtlikumad. Siin näete pilti, kus Jevtušenko on koos president Nixoniga Washingtonis Valge Maja Ovaalkabinetis.
Jevtušenko oli inimene, kes püüdis kõigiga läbi saada. Kolleegide kahtlustused, et ta võis nende vastu midagi teha, oli puhas fantaasia. Ometi see saba tal taga oli ja segas teda päris tugevalt pärast Nõukogude Liidu lagunemist.
Vaatamata sellele, et Nõukogude Liidu lagunemine hävitas ka kõrgkultuuri koha vene ühiskonnas, jäi Jevgeni Jevtušenko elu lõpuni aktiivseks, püüdes võidelda kõrgkultuuri eest Venemaal. Elades küll Ameerikas, tegi ta ometi hulga vene telesaateid poeesiast.
Nüüd on ta surnud ja maetakse Peredelkinosse.

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=28617

kolmapäev, 22. märts 2017

2021 aastal valime presidendi rahva poolt

Eesti riigikorralduse üks olulisemaid diskussioonikohti on olnud riigipea roll ning tema valimise kord. Viimased presidendivalimised ning nende ebaõnnestumine valijameeste kogus on vaidlusele andnud sisse uue hoo. Isegi eelnõud on valminud, mis näevad ette presidendile vaid ühte ametiaega, 7.aastat võimu ning valimised Riigikogu asemel ainult valijameeste kogus. Muudatused toob niikuinii veel ka haldusreform riigis, kuna omavalitsuste arv väheneb ja valijamehi omavalitsustest tuleks presidendivalimistele oluliselt vähem. 
Minule tundub see kõik asendustegevusena. Tegevusena, mis on väga kaugel sellest, mida valijad meilt ootavad.
Paljud poliitikud on väga pikka aega ja väga õigelt seisnud presidendi otsevalimiste eest. See on osutunud populaarseks ideeks valijate seas. Nüüd aastaid hiljem saaksime selle õige idee vilju nautida. See, et rahvas peab saama otsustada, on jätkuvalt aktuaalne. Olen seetõttu kindlalt presidendi otsevalimiste paadis.
Presidendi otsevalimiste kõrval on teiseks oluliseks küsimuseks tõusnud riigipea roll, volitused. Kui Eesti põhiseadust kirjutati 1992 aastal, siis põhiseaduse autoritele oli oluline tagada, et äsja iseseisvuse taastanud riigiks toimiks demokraatia. Oli palju ohte, ka ajaloolist kogemust, mis sundis põhiseadusesse sisse kirjutama keerulise mehhanismi, kuidas hoiduda autoritarismi langemise eest. Kõike seda ju tehti põhjusel, et ei osatud ette ennustada, mis Eestit ees ootab. Elu aga näitas, et põhiseaduse autorite kartusel polnud alust. Eesti on toiminud kui vaba ja demokraatlik riik kõik need 26 vabaduse aastat. Just seepärast on põhiseaduse autorite poolt ülesehitatud keeruline süsteem võimude tasakaalustamiseks osutunud oma aja äraelanuks. Pole vaja karta presidendi otsevalimisi. Juba paljud on seda ka mõistnud.
Kuid on veel üks olulisemgi probleem põhiseaduses. Eestil on nimelt kaks riigipead faktiliselt. Kogu võim on peaministri käes, kes tegelikult juhib riiki. Samas on olemas president, kes on tseremoniaalne figuur. Minu hinnang on, et Eesti ei vaja enam kahte riigipead. Vajalik on nii põhiseadusreform kui ka Eesti Vabariigi üleminek presidentaal-parlamentaarsele korrale. Pole juhus, et sellele järeldusele on jõudnud paljud Eesti riigiisad, nagu näiteks ekspeaminister Siim Kallas. Eesti on väike riik ning ajalooline kogemus esimesest iseseisvusajast näitas, et valitsusjuht saabki olla Eestis riigipea. Nimelt oli riigivanem Eesti Vabariigis nii valitsusjuht kui ka riigipea korraga. Aeg on käes minna tagasi selle süsteemi juurde, vaid ühe täiendusega - riigipea valitakse otsestel valimistel. Jutud sellest, et see võiks olla demokraatiale kuidagi ohtlik, ei päde, loomulikult kirjutatakse põhiseadusesse sisse, kuidas käib riigipea tagasikutsumine, rääkimata juba muudest mehhanismidest. On olemas ka kogemus teistest demokraatlikest riikidest, kus see süsteem töötab laitmatult. Ka tänane peaminister Jüri Ratas sobiks erakordselt õnnestunult rahva poolt otse valitava riigipea rolli. 
Kõigil siin toodud ideedel on Eestis hetkel laiem kandepind kui ei kunagi varem, asi on poliitikute julguse taga teha otsuseid.

www.RahvahäälDelfi.ee

teisipäev, 7. veebruar 2017

Suurärimees Oleg Gross külastas oma isiklikul helikopteril Peipsi pealinna

Suurärimees Oleg Gross külastas 6 veebruaril 2017, oma isiklikul helikopteril Peipsi pealinna. Tuntud ettevõtja kohtus Mustvee linnapea Max Kauriga, et arutada piirkonna arenguid.
"Kodumaine kapital on regioonides teretulnud," arvas linnapea Kaur.
Eesti üks rikkaimaid ettevõtjaid Oleg Gross soetas 2016 aastal seitsmekohalise helikopteri Eurocopter EC 130.
Tegemist on suurima mahutavusega ühemootorilise kopteriga, mis on valmistatud Prantsusmaal. ja mida kasutatakse palju näiteks meditsiiiniteenistuses. Eksperdi hinnangul jääb kopteri hind vahemikku 2-4 miljonit eurot.

teisipäev, 17. jaanuar 2017

Mustvee linn tahab jätkata sadama arengut Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi raames

Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 esimene taotlusvoor avati 17.jaanuaril käesoleval aastal. Eesti-Vene piiriülese koostöö programm edendab piiriülest koostööd  Eesti ja Venemaa vahel, et soodustada sotsiaalmajanduslikku arengut mõlemal pool ühist piiri.  Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 kaasrahastab Euroopa Liit, Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon. 
Käesolev Eesti-Vene piiriülese koostöö programm jätkab Euroopa Liidu eelmise programmperioodil 2007-2013  Eesti-Läti-Vene programmi  raames ellu viidud koostööd, mille käigus valmis ka Mustvee sadam. Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti – Läti – Vene piiriülese koostöö programmi 2007 – 2013 raames finantseeriti Mustvee sadama ehitust 1,1 miljoni euroga. Mustvee linn kavatseb taotelda toetust ka Eesti-Vene piiriülese koostöö programmist 2014-2020.
"Eesti-Läti-Vene 2007-2013 programmi raames sai Mustvee Reisisadam uue kaasaegse põhjakai, moodsa arhitektuuriga reisisadama hoone ning kena paadisadama. Taotleme, et programmi EST- RUS 2014-2020 raames saaksime jätkata Peipsi järvel suurima sadama arengut, näiteks ehitada välja lõunakai.  Mustvee Reisisadam võib saada ajapikku rahvusvahelise staatuse," leiab Mustvee linnapea Max Kaur.      
Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 toetus esimeses taotlusvoorus on kokku 10 000 476,78 EUR. 
Programmi abikõlblik piirkond on  Eestist: Kirde-Eesti, Lõuna-Eesti, Kesk-Eesti ning piirneva regioonina Põhja-Eesti,   sh.Tallinn; Venemaalt: Peterburi linn, Leningradi oblast ja Pihkva oblast. Toetatakse ettevõtlus ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamist;  hea valitsemistava kohalikul ja regionaalsel tasandil;  keskkonnakaitset, kliimamuutuste leevendamist ning nendega kohandumist. Programm toetab projekte, mis on selgelt piiriülese koostöö iseloomuga ning kuhu on kaasatud minimaalselt 2 partnerit, kellest vähemalt üks on Eestist ning vähemalt üks Venemaalt. 

kolmapäev, 11. jaanuar 2017

Minu tütar Viktoria 21

12. jaanuaril 2017 saab minu tütar Viktoria 21. aastaseks.  Olen õnnelik isana, sest  Viktoria on andekas ja ilus nagu tema vanaemagi, priimabaleriin Larissa Kaur, kellega ta on äravahetamiseni sarnane. Viktoria lõpetas gümnaasiumi ja tuntud tantsustuudio ning otsib võimalusi ülikooliks meie suures Euroopas. Palju õnne minu tütar Viktoria! (fotol isa ja tütar jalutamas Pirital 1999. aastal).