Kas Roosevelt poleks Eesti presidendiks sobinud?

Küünilised arutelud selle ümber, kas jala kaotanud inimene võib - olla linnapea, sest tema ametiülesannete täitmine läheks kallimaks maksma kui kahel jalal käival inimesel, toob meelde paralleelid ajaloost. Huvitav, kas ameeriklased ka arutlesid selle üle, et ratastoolis tiirutav Franklin Roosevelt läheb presidendina ameerika maksumaksjatele liialt kalliks maksma? 

Kui aga nii madalale juba laskutakse, siis esitaks mina ka omalt poolt küsimuse. Äkki oleks üldse odavam olnud Edgar Savisaart kaitsa Kaitsepolitsei poolt? Siis poleks äkki üldse sellist küsimust tekkinud? Eriti pärast seda, kui täpselt samasugused sümptoomid olid ka mürgitatud ajakirjanikul Vladimir Kara-Murzal, siis on küsimus sellest, millega meil üldse tegu oli,  vägagi asjakohane. Ainult Kaitsepolitseilt kuidagi kommentaari ei saa. 

Edgar Savisaar tuleb toime nii erakonna esimehena, nii Tallinna linnapea kui vajadusel peaministrina. Muide Peipsi regiooni keskerakondlased esitavad ekspeaminister Edgar Savisaare kindlasti Vabariigi Presidendi kandidaadiks. Sai ju legendaarne Franklin Roosevelt presidendina 12 aastat USA juhtimisega hakkama, saab ka Edgar Eesti juhtimisega presidendina hakkama kahe ametiaja ehk 10 aasta jooksul.

Edgar Savisaar on meie vabaduse põlvkonna president

Eesti iseseisvuse taastamise päeval tõuseb Vabaduse väljakul lavale inimene, kes tõi Eestile vabaduse. Peaminister Edgar Savisaarele oleme tänuvõlgu, et täna võime elada Eestis vabalt. Edgar Savisaar on meie vabaduse põlvkonna president.

Vabadusel ja selle hoidmisel on vägagi konkreetne hind

20.august 2015 Eesti iseseisvuse taastamise järjekordse tähistamise aeg on käes. Lähiajaloo iseseisvuse taastamise periood oli täis dramaatilisi hetki, mis liitsid kogu rahva ühtseks. 24. aastat tagasi sündinud noored on kujunenud omanäoliseks Vabaduse põlvkonnaks. Juba täna on nende noorte mõtteavaldused ja arusaamad ümbritseva maailma kohta teistsugused: julgemad, liberaalsemad, globaalsemad, avatud maailma hindavad. Neil on sisemine vabadus võrdselt oluline riigi vabadusega, iseseisvus on mõiste, millele nad oskavad toetuda juba enne täisealiseks saamist.Eesti riigi taasiseseisva tähistamise ajal tunnen ka mina, Peipsi pealinna linnapeana ja muukeelse eestlasena, siin riigis sündinuna ja üles kasvanuna, muret meie vabariigi edukuse ja vabaduse hinna pärast. Võib-olla on see paljudele, tuhandetele minu sarnastele muukeelsetele eestlastele, järjekordne võimalus mõelda selle üle, mida tähendavad tegelikult sõnad vabadus, vaba riik, iseseisvus. Eesti on 100.aasta iseseisvuse tähistamise teel. Jälgides, millised sündmused toimuvad hetkel maailmas, mõistame, et vabadusel ja selle saavutamisel-hoidmisel on vägagi konkreetne hind. Palju õnne iseseisvuse taastanud Eesti!

Torma ja Mustvee omavalitsused nõuavad ministreid Peipsi äärde seoses seakorjuste matmisega

Mustvee linna ja Torma vallavalitsus korraldavad teisipäeval, 18.08.2015, kell 12.00, nõupidamise Mustvee sadamahoones, Vabariigi Valitsuse liikmete Marko Pomerantsi ja Urmas Kruusega, seoses kahetsusväärse olukorra tekkimisega sigade aafrika katku surnud loomade matmisel Torma prügila kinnistul.

Tänaseks on probleemiga seotud kohalikele omavalitsustele – Mustvee linnale ja Torma vallale – laekunud ametkondadelt väga vastakat informatsiooni bioohutuse, turvalisuse, keskkonnaohutuse ja keskkonnanõuete täitmise osas. Torma prügila kinnistule loodi ohtlike jäätmete ladestusala, mille ohutus tuleb garanteerida Keskkonnaministeeriumil.

"Torma Prügila ladestusalade ehitamisel oli peamine väljakutse leida lahendused liigse pinnavee ärajuhtimiseks, kogumiseks ning puhastamiseks. Kuidas tagatakse loodud loomsete jäätmete matmispaiga nõrgvee puhastamine, " küsib Torma vallavanem Triinu Pärsin. Kui esmaseid keskkonnanõudeid ei täideta siis on reaalne oht nii loodus - kui elukeskkonnale. Geotehnikainsener Ago Vilo on tähelepanu juhtinud, et kui korjuste matmiskohas seda vett ei koguta ja puhastata, siis on reovee sattumine põhjavette vältimatu. Seakatku nakatanud sigade matmine võib reostada põhjavee ja see reostus jääb sinna püsima väga pikaks ajaks. "Torma prügila on liiga ligidal Peipsi järvele ning veed võivad valguda ka sinna. Meie hinnangul on tegemist tõsise keskkonnareostuse ohuga," leiab Mustvee linnapea Max Kaur.

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor ja ministeeriumid on suhtunud Jõgevamaa probleemi üleolevalt ning andnud avalikkusele väärinformatsiooni jäätmete käitlemise ja bioohutuse osas. Meie hinnangul on kogu protsessi näol olnud tegemist tahtliku viiruse levitamisega katkuvabasse piirkonda.

Ministrid  peaksid rahvale, omavalitsustele ja laiemale avalikkusele selgitada põhjuseid, mis on viinud sellise olukorra kujunemisele, milliseid reaalseid meetmeid ja millal võetakse kasutusele keskkonnaohu vältimiseks ja bioohutuse tagamiseks Torma prügila kinnistule loodud ohtlike loomsete jäätmete matmispaigas ning millised on perventiivsed tegevused, et sama stsenaarium ei korduks.

Linnapea Kaur: Seakorjuste matmine on võimalik oht Peipsi järvele

Peipsi pealinna, Mustvee linnapea Max Kaur on mures seakorjuste matmise pärast Torma prügilale, mis asub 1700 meetrit Mustvee linnast ja 3000 meetrit kaugusel Peipsi järvest. Linnapea saatis pöördumise peaministrile, sotsiaalministrile, keskkonnaministrile, maaeluministrile ja siseministrile.

Jõgevamaal Puurmani vallas Altnurga külas asuvas seafarmis diagnoositud sigade Aafrika katku tõttu hukati kõik farmi olnud 6426 siga. Samas utiliseeriti hukatud sigadest loomsete jäätmete käitlemise tehases vaid 100 tonni, samas kui ülejäänud 200 tonni seakorjuseid otsustati maha matta Torma prügimäe territooriumiga piirnevale alale.

"Arvestades sigade Aafrika katku nakatumise senist dünaamikat on selge, et taud Jõgevamaal jätkub ning nõuab uusi sigade hukkamisi. Samas on ilmne ka see, et loomsete jäätmete käitlemise tehase võimsust suurendada ei ole nii kiiresti võimalik ning seega osutub ka tulevikus vajalikuks seakorjuste matmine, mida tõenäoliselt soovitakse teha taas Torma prügila lähistele.

Samas puuduvad andmed, kuidas on seakorjuste matmine korraldatud ning kas on välistatud joogivee saaste.  Puudub ka avalik teave korjuste matmise mõju kohta ümbruskonna põhjaveele. Samuti ei ole teada see, kas on välistatud võimalus, et metsloomad saavad matmiskohast korjuste jäänuseid kätte ja veavad neid laiali.  

Torma prügila asub Peipsi järvest 3000 meetri kaugusel. Saastatud veed valguvad Peipsi järve. Seetõttu on 200 tonni hukatud sigade matmine Torma prügilale probleem ning väga tõenäoline on ka uute seakorjuste massilise matmise perspektiiv, " leiab Mustvee linnapea Max Kaur.

Max Kaur juhib Vabariigi Valitsuse tähelepanu, et Terviseameti pädevuses on muuhulgas keskkonnaobjektide uuringute korraldamine epidemioloogilistel näidustustel, samuti järelevalve joogi- ja suplusvee kvaliteedi üle. Samuti on neil õigus osaleda joogiveega seotud ohuolukordade lahendamisel.

Eelneva põhjal palub Mustvee linnapea Vabariigi Valitsusel teavitada järgmistest asjaoludest:

• Kas Te olete kursis Torma prügila lähistele seakorjuste matmise asjaolude ja tehnoloogiaga.
• Kas Te olete hinnanud seakorjuste matmispaiga võimalikku mõju ümbruskonna epidemioloogilisele olukorrale ning joogi- ja suplusvee seisundile.
• Kas Teil on edaspidi kavas teostada kõnealuse seakorjuste matmispaiga ning selle võimalike mõjude üle oma pädevuse piires regulaarset järelevalvet. 
• Kas Teil on plaan, kuidas takistada võimaliku saastunud vee sattumine Peipsi järve
• 
  

Max Kaur loodab, et Vabariigi Valitsus mõistab ümbruskonna elanike ja kohalike omavalitsuste kõrgendatud tähelepanu seakorjuste massilise matmise küsimuses ning võtab kogu temaatika oma teravdatud tähelepanu alla.