Meie peaminister 61

Laulva revolutsiooni isa Edgar Savisaar tähistab täna oma 61. sünnipäeva. Saatsin talle hommikul õnnitlused sms-iga, sest kiirustasin korrakaitsekomisjoni istungile. Edgari pikaajalise nõunikuna on mul hea meel näha Moskva visiidi järel vanameistrit heas vormis. Aeg pole veel küps memuaarideks, ehk tähistades oma poolsajandit aastal 2019, õnnestub lõpuks heita valgust krüsanteemimaja saladusele, miks mitte ka Eesti Ekspressis!

Korrakaitsekomisjon vaagib päästeolukorda pealinnas ning rannahooajaks valmistumist

31. mail 2011.a. kutsun pealinna volikogu korrakaitsekomisjoni esimehena kokku komisjoni istungi, kus on päevakorras küsimused „Päästeolukorrast Tallinnas“, ettekandjateks Põhja-Eesti Päästekeskuse direktor Raik Saart ning „Rannahooajaks valmistumisest ja Põhja-Tallinna linnaosa heakorrast“, ettekandjaks Põhja-Tallinna linnaosa vanem Karin Tammemägi.

Rannahooajaks valmistumine peab praegu käima täie hooga, me peame tegema kõik, et uppumissurmade arv Eestis ei kasvaks. Eelmine must aasta kui uppumissurmade arv kasvas üleeelmise aastaga võrreldes Eestis 61 uppunult 97 uppunule, on vastuvõetamatu. Tallinn peab olema esirinnas, et keerata see statistika tagasi kogu Eestis. Rannavalve peab töötama, et tallinlased saaks turvaliselt puhata pealinna randades.

Korrakaitse komisjoni liikmete hulgas on mõjukad kirikuringkondade esindajad, endised Riigikogu liikmed Erik Salumäe ja Avo Üprus, siseministeeriumi esindajad, Tallinna munitsipaalpolitsei juhtkond, Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf, Linnavalitsuse korrakaitse nõunik. Tallinna Linnavolikogu korrakaitsekomisjoni liige on ka endine EV siseminister, kaitsepolitseiameti rajaja Juri Pihl (fotol). Varasemalt on linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimeheks olnud legendaarne kriminaalpolitseinik, praegu Riigikogu liige Andres Anvelt.

Siiri Oviir võiks saada Keskerakonna, Mart Laari, Juhan Partsi ühiseks presidendikandidaadiks

Just nii! Hiljuti kirjutasin, et mina olen parem kui Mang. Mina ju kohvipaksu pealt ei ennusta... Ees oli tookord 2011 ning minu kass ajas siis aias taga prisket jänest. Kõrvad pihku! Muutuste aeg ulub Tallinna lahel. Saabub sügis, siis näete - kõik on uus. Sest... Miki - Hiire aeg on läbi! Aitab tigedast närilisest, kes oma eidega muud ei osanud, kui Eesti maksumaksja rahakotti tühjendada! Saabunud on kuninganna Kristiina aeg! Meil on vaja presidendiks naist. Ilusat. Mõjukat. Otse Brüsselist.

Arvatavasti Reformile ja IRLile see kõik vist meeldib, sest Siiri Oviiri kandidatuur sobib neile hästi. Reformiga oleme kaua aega ELDRis koos. Usun, et IRL-ile see sobib kõige paremini. Oli ju Mihkel Oviir Juhan Partsi lemmik. Laari valitsuse ajal töötas Parts Oviiri alluvuses. Ka Siiri väimees Indrek Neivelt on kõrgelt hinnatud Mart Laari juures. Tuletades meelde vanu aegu, kui valiti Ilves, siis mäletame et kõiki parempoolseid stimuleeris ja ühendas Arnold Rüütli kandidatuur. Ka tänavu võib juhtuda, et ka Ilvesele aitab ühest hooajast! Sest me vajame presidenti, kes kaevab tunneli Tallinnast Helsingisse, kes ehitab silla mandrilt Saaremaale. Pärituult!

Eestit külastab tulevane Venemaa peaminister

15.mai 2011 aasta on Eesti ja Tallinna jaoks ajalooline päev, kuna meid külastab tõenäoline tulevane Venemaa peaminister, kes hetkel St.Peterburi kuberner - Valentina Ivanovna Matvienko! Smolnõi suitsuruumides liigub jutt, et Valja kuberneriaeg on ammu läbi. Teda hoitakse veel vähemalt aasta ametis, kui Riigiduuma ja presidendivalimised Venemaal läbi saavad.

Ning vägagi tõenäoline on, et uus president teeb ettepaneku moodustada uus Venemaa valitsus inimesele, kes oli edukas kuberner just Tema kodulinnas. Ning see on nutikas samm. USAs hõljub tänini Hillary Clintoni vaim ning naispeaminister oleks praegu lausa moodne ja demokraatlik. Ning kindlasti toob see suurt edu.

Valentina Matvienkot mäletan ajast kui ta oli Venemaa asepeaminister, Primakovi ja seejärel Putini ning Kasjanovi valitsuses. Oli aasta 2003 ning Venemaa asepeaminister tegi välisvisiidi Eestisse. Sain ühel hommikul ootamatult Tallinna välisteenistusest teda, et Tallinna Linnavalitsuse hoonesse saabub Venemaa asepeaminister. See oli ebatavaline. Protokolli järgi kohtuvad kõrged külalised Eesti pealinna linnapeaga Raekojas. Nüüd siis ootamatu visiit Tallinna Linnavalitsuse hoonesse. Seda võis hinnata ka rohkem parteide vaheliseks poliitiliseks kontaktiks, kuna vastu võtma kõrget külalist saadeti mind, kes ma sisuliselt olin poliitiline nõunik.

Aeg oli õhtune. Viie - kuue paiku. Linnavalitsuse suurem osa ametnikke oli lahkunud. Maja mööda traavis palju „võõraid“, nimelt Välisministeeriumist ja muudest organitest. Kõik nad siblisid ringi ja valmistasid suurt ja tähtsad kohtumist ette. Ma olin juba valmis linnavalitsuse fuajees ning kohe välja minemas.

Järsku seiskus Vabaduse väljakul kogu ühistransport. Tallinna Linnavalitsuse ette sõitis suur autode korteež. Hetkeks jäin ma üksi nende ning meie turvateenistuse ja ajakirjanike vahele.

Limusiinist astus välja ilus ja võimukas daam. Kui ta nägi mind, ilmus tema näole suur kipsnaeratus. " Ei, see ei ole Savisaar, " lugesin ma ta silmadest.

„Valentina Ivanovna, tere tulemast Tallinna Linnavalitsusse, Tallinna linnapea Edgar Savisaar ootab Teid,“ raporteerisin ma ning suurriigi asepeaminister surus mu kätt ja ütles midagi sellist „ noh, vii mind siis Tema juurde!“.

Sõitsime üheskoos liftiga üles. Matvienko küsis mult, millal Savisaar oli peaminister, kus ma õppisin. Mina aga mõtlesin muust.

Kes Tallinna Linnavalitsuses käinud, mäletab et liftid on äärmiselt kitsad. Kogu protokoll ja turvateenistus pidid jooksma trepist ülesse neljandale korrusele jala.

Liftid linnavalitsuses olid kõik vanad ja ebaturvalised, võisid seiskuda iga hetk ning me oleks võinud Valjaga kahekesi jääda lifti kinni. Igaks juhuks oli õhtuks kohale toodud ka liftöör.

Järgmine kohtumine Matvienkoga leidis aset ajal kui Tallink üritas panna käima Helsinki - Tallinna - St.Peterburi liini 2004. aastal. Ning Savisaar koos Maripuuga reisisid Tallinnast St.Peterburi laevaga. Ja Matvienko sõudis Ninnase laevale vastu.

Eesti ja Tallinn igajuhul Matvienkole meeldisid, tema poeg Sergei hankis ka endale Eestis elamisloa.

Leiname üheskoos meie elu eest seisnud riigiametniku

Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimehena avaldan kaastunnet eile teenistuskohuste täitmisel hukkunud kaitsepolitseiniku Tarmo Laulu perele ja Kaitsepolitseiametile.

Tuleb kõrgelt hinnata Kaitsepolitsei tööd ebaseadusliku relvade ja laskemoona leviku takistamisel, ka Tallinna linnas on Kaitsepolitsei läbi viinud rida edukaid operatsioone selles valdkonnas. Ka oma elu hinnaga on riigi teenistuses olevad inimesed valmis tagama meile elu rahuliku taeva all. Tuleb heaks kiita otsustav tegutsemine kurjategijatega. Ei ole siin vaja midagi igasugustele kabajantsikutele halastada, lõpp peale teha nagu Osama bin Ladenile.

Loodan operatsiooni käigus haavata saanud politseiametnike kiirele tervenemisele.

Korrakaitsekomisjon valmistub turvaliseks suveks ning täiendab ridu kirikuringkondade arvelt

3. mail 2011.a. toimus Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni korraline istung, kus on päevakorras küsimused „Turvalisusest Kesklinnas suveperioodil 2011“, ettekandja Tallinna Kesklinna linnaosa vanema asetäitja Jüri Lump ning „Rannavalve hooajaks valmistumisest“, ettekandja Tallinna Kommunaalameti hooldusosakonna peaspetsialist Reet Saar ning kaasettekandja AS G4S esindaja Henry Seemel.

Korrakaitsekomisjoni esimehena juhtisin Kesklinna linnaosa juhtkonna tähelepanu sellele, et Tallinn kui Euroopa Kultuuripealinn peab olema turvaline nii elanikkonnale kui ka pealinna külalistele, see nõuab riskide hindamist, plaani ennetustegevuseks. Lisaks tänasin ka turvafirmat AS G4S eduka töö eest eelmisel rannahooajal.

Korrakaitsekomisjoni koosseisust lahkusid Kaimo Järvik ja Tarmo Kruusimäe. Nende asemel said komisjoni liikmeteks mõjukad kirikuringkondade esindajad, endised Riigikogu liikmed Erik Salumäe ja Avo Üprus (fotol). Lisaks Tallinna Linnavolikogu korrakaitsekomisjoni liige on ka endise EV siseminister, kaitsepolitseiameti rajaja Juri Pihl.

Koch peaks häbenema nurgas

Postimehe ajakirjanik Tuuli Koch on välja andnud raamatu “Savisaar – tujukas mängur”. Korduvalt on selles raamatus juttu ka minust. Sellega seoses juhiksin tähelepanu, et Tuuli Koch pole minu poole pöördunud küsimustega või intervjuusooviga. Sellise ebaprofessionaalsuse tagajärjeks on loomulikult reaalsusega mitte midagi pistmist pistavad fantaasiad raamatus. Raamat, mis kujutab endast täiesti läbikirjutamata kollaažitaolist virrvarri, peaks häbenema panema iga endast lugupidava ajakrjaniku. Ilmselt pean asuma otsima kirjastajat oma Savisaarele pühendatud mälestusraamatule "Krüsanteemimaja saladus".