Puustumaa rotilõks nagu Hamletil "Hiirelõks"

Veel enne suurt ülestõusmispüha külastasin Solarise Kinos hetkel tugevaima Eestis filmitegija Andres Puustusmaaga uue filmiteost Rotilõks. Hamletil oli "Hiirelõks". Agatha Christie oli oma "Hiirelõks". Puustumaa sättis meie omadele "Rotilõksu". Filmis ongi näha kõiki neid, kes tahavad ja oskavad olla kaadris. Anvelt, Tarand jne. Eesti filmil on eesti kultuuris on oma väärtajalugu. Kas oskame hinnata? Kromanov, Aruoja, Kiisk ....

Filmigeenius Andrei Tarkovski on olnud meie tegijate õpetaja. Ja Solonitzõn elas siin Tallinnas, meie Eve Kivi ja Lembit Ulfsaki kõrval. Maarjamaa pealinna võib viimasel ajal nimetada Euroopa filmilinnaks. Ning mitte ainult Peeter Rebase unistuste täitmise pärast Euroopa filmiauhindade galal 2010. Eesti filmikunsti on jälle teisel tasemel, sest seda loob edukalt Andres Puustusmaa.

Eesti Ekspressi kriitika järgi Teie Filmi Mats, Maximillian von der Kaur

Taylorist ei jää palju maha.

Mustvalged Lassy`d. Kleopatra. Kuskil veel midagi. Õnneks neil Burtoniga vedas. Tennessee Williams adapteeris oma "The Milk Train Doesn't Stop Here Anymore" filmi jaoks "Boom!". See oli hullupöörane vedamine. Lugu ja tekst annavad võimaluse isegi viletsale näitlejale. Taylor ja Burton said võimaluse särada 113 minutit, Capri kaljudel valge marmori taamal, ümberringi helesinine Vahemeri. Mehe ja naise unistus. Praegu näidatakse seda ikka ja uuesti. Paljud Ameerika filmid kipuvad vananema, ärakasutatud vanakraam lastakse ju maha! "Boom!" aga elab, kuigi möödas on 43 aastat. Selle filmiga astusid Burton ja Taylor igavikku. Ja meiegi meenutame, kuidas Kleopatra astus läbi Vana - Viru väravate. See oli seitse aastat hiljem. Surmatants oli alanud.

Minu koer on Eesti meister

Ülemöödunud nädalavahetusel, Tallinnas, Saku Suurhallis toimunud rahvusvahelisel koeranäitusel sai minu väike neljajalgne chihuahua tõugu sõber oma klassikategoorias Eesti meistri tiitli.

Chihuahua nimega Fabian näeb välja nagu Paris Hiltoni taskukoer. Paljud ei usu, arvates et kasiinovastasel poliitikul peab olema vähemalt rotveiler. Mul on hea meel, et meie inimeste elukeskkond paraneb iga päevaga ning neil on aega ja võimalust tegeleda meie väiksemate sõpradega. Näitustel saadab Fabiani alati minu ema, kauaaegne Estonia Rahvusooperi priimabaleriin Larissa Kaur. Ema toimetab aktiivselt ka Eesti Chihuahua Klubis.

Maailma väiksekasvulisema koera, chihuahua, pärinemise kohta on erinevaid teooriaid. Chihuahua on alati ümbritsenud saladuseloor, nii omistati selle väikesele olevusele ka võimet haigeid ravida. Koeratõu ajalugu võib ulatuda kuni 3000 aasta taha. Näiteks, Sixtuse kabelis olev Boticelli maalil aastast 1482 on kujutatud chihuahuat meenutav väga väikest kasvu koer. Lisaks koerale on mul ka valge kass, kes elab minuga Pirital.

Tallinna Linnavolikogusse teine aseesimees

Mäletan aegu kui Tallinna linnavolikogus oli ka neli, kolm aseesimeest! See oli vist poliitiliste koalitsioonide kokkulepe. Kuid siis oli volikogu väiksem! Täiesti siiralt arvan, et täna kui Tallinna linnavolikogus on pea 80 saadikut, peaks olema vähemalt kaks aktiivset aseesimeest, üks neist mitte-eestlane. Teine aseesimees võiks olla isegi ilma tööruumideta ja tema hüvitis võiks olla kolmandik esimehe hüvitisest, kuid sellise figuuri paika panemine parandaks volikogu tööõhkkonda. Sellel teemal olen konsulteerinud ka kolleegidega, kes on selle ideega kaasa tulnud.

Olen Eesti poliitikas olnud aastaid, suurema osa ajast eeskätt omavalitsuspoliitikas. Kolm aastat Tallinn linnapea nõunikuna olin loomulikult seotud Tallinna linnavolikogu tööga ning tunnen seda süsteemi ja struktuuri läbi ja lõhki. Ligi paar aastat töötasin Maardu abilinnapeana ning olin pidevas sidemes sealse linnavolikoguga. Praegu olen valitud ning töötan juba ligi poolteist aastat Tallinna linnavolikogus. Võin väita, et võttes arvesse volikogu suurust ja rahvusvähemuste aspekti, siis võiks olla volikogus kaks aseesimeest ning üks aseesimeestest võiks olla mitte- eestlane. Eeskuju võiks võtta meie naaberriikide pealinnade esinduskogude töökorraldusest.

Gorbatšov 80

Keegi on öelnud, et Reagan, Gorbatšov ja Mandela mõjutasid kõige rohkem eelmise sajandi teise poole ajaloo sündmusi. Nad muutsid maailma. Reaganile veel Nobelit ei antud. Sotsialistlik Lääne-Euroopa ei mõistnud veel, mida tegi see USA titaan. Gorbatšov oma Nobeli sai. Ta tuli, et anda maailmale võimalus olla vaba. Eesti ja kogu Ida-Euroopa seda võimalust kasutamata ei jätnud.
Noore komnoorena mäletan veel neid aegu, mil Miša Gorbatšov Tallinnas käis. Tehnikaülikooli lähedal toimus meie ajalooline kohtumine. Olin oma koeraga jalutamas Mustamäe metsas, kui suurte limusiinide korteež lendas läbi männimetsa ülikooli kuuenda korpuse poole. Oli kummaline situatsioon. Teed olid lumest puhtaks aetud. Mustamäe noor männimets, mina spanjeliga, talv ja lumi ning Kremli unistaja vaatab aknast välja, et uudistada noort eestlast! Gorbatšovi silmadest võis välja lugeda tumma mõistmist, et siin elatakse ilmselt juba teist elu kui Venemaa avarustes...
Homme tähistab see suurmees oma juubelit, mitte küll Moskvas, vaid Londonis, Albert Hallis. Sest ta on ammu juba globaalne mees. Ja tema külalisteks on kogu vaba maailm.