esmaspäev, 2. oktoober 2017

Peaminister Jüri Ratas kohtus Peipsi pealinna juhtkonnaga

2.oktoobril 2017. aastal EV peaminister Jüri Ratas kohtus Stenbocki majas Mustvee linna juhtkonnaga, Mustvee linnapea Max Kauri ja Linnavolikogu esinaine Riina Pajulaga.
Kohtumisel arutati Eesti riigi haldusreformi käiku. Mustvee juhtkond informeeris peaministrit edukast haldusreformist Peipsi piirkonnas, kus viis omavalitsust: Mustvee linn, Avinurme vald, Saare vald, Lohusuu vald, Kasepää vald ning lisaks Võtikvere küla, otsustasid koos edasi minna ning moodustasid uue, suure Mustvee valla keskusega Mustvee linnas. Uues omavalitsuses on ligi 6000 elanikku ning üle 614 ruutkilomeetri suurune territoorium. Hea näide koostööst on see, et ühinevad omavalitsused jõudsid juba 23. septembril korraldada edukalt esimese Mustvee valla Laulu - ja Tantsupeo.
EV peaminister Jüri Ratas hindas kõrgelt omavalitsuste pingutusi ning tõdes, et haldusreformi põhieesmärk ongi just parandada kohalike inimeste igapäevast elu. 

teisipäev, 26. september 2017

"Estonia" laevahuku teema on alati aktuaalne


Tänaseks on selge, et tegemist polnud õnnetusega, vaid kuriteoga. Olen ka ise asjaga otse seotud, kuna kaotasin õnnetuses kolm lähedast inimest – vanaema oli reisijate hulgas, õde ja tüdruksõber laevapersonali seas. 852 inimese uppumine ei saa jääda tänases ühiskonnas lõputult saladuselooriga kaetuks. Rohkem kui kaks aastakümmet on piisavalt pikk aeg, et tõde toimunu kohta avalikkuse ette tuua. Estonia laevahukku silmas pidades peaksid avalikult rääkima hakkama kõigepealt tolleaegsed juhid ja ametnikud, kellel on tõenäoliselt toimunu kohta rohkem ja hoopis täpsemat informatsiooni. Kas on siis juhus, et Estonia laevahuku ümber tiirles KGB agent Herman Simm? Parvlaeva Estonia hukku päevil tegutses Harjumaal politseiprefektina Herman Simm. See oli tähtis lõik, kuna käis veider tegevus Paldiski ülevõtmisel või hoopis kuritegelikuks paljaks varastamiseks. Just Harjumaa paiknesid siis veel Vene väeosad, mille sõjarelvastuse vastu tunti huvi siin ja sealpool ookeani ning mida veeti Estonial. Meie võimud peaksid Simmi käest Estonia kohta tõe kätte saama. Selgitusi ja vastuseid peaksid hakkama andma ka tolleaegsed Eesti, Soome, Rootsi ning EL ja NATO juhid, et lõpuks selgitada välja asjaolud seoses Estonia laeval toimunuga.
On hästi teada, et ajal kui Estonia läks reisile 28.09.1994 aastal toimusid Läänemerel sõjalised õppused. Siin juures ei saa välistada eksitavaid või mitte eksitavaid laske Estonia pihta. On arusaamatu miks laevad, kes hetkel just õppusi läbi viisid, ei viinud läbi päästeoperatsiooni tsiviilelanike päästmiseks. Ning miks kõigest sellest vaikisid Eesti tolleaegsed juhid?
Selge, et täna vajame uut sõltumatut uurimiskomisjoni parvlaeva Estonia uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks.
Eesti kui riik saaks käituda tõelise eeskujuna, kes näitab, et meie riigi jaoks on prioriteet kodanik ja tema rahva turvalisus. Olen ise seisukohal ning toetan siinjuures rootsi ja eesti poliitikute arvamust, et tõe nimel peab Estonia üles tõstma. Kallis ta tõesti on, aga tänapäeval tehniliselt täiesti võimalik. See oleks igati asjakohane, loogiline samm. Aatomiallveelaev Kursk ju tõsteti! Küsimus on riigi tegelikes prioriteetides.

reede, 15. september 2017

Peipsiäärsed inimesed vajavad Tallinna-Alatskivi bussiliini

Mustvee vallaks ühinevate omavalitsuste juhid ei nõustu Eesti Bussi otsusega sulgeda tänavu 1. oktoobrist ennetähtaegselt kaugbussiliin 592 Tallinn-Rakvere-Roela-Mustvee-Kallaste-Alatskivi Bussifirmale pakuti variandid liini allesjätmiseks kasvõi teatud ajaks.

Eesti Bussi juhatuse liige Age Käos teatas kirjas Harjumaa ühistranspordikeskusele, Tallinna transpordiametile, Jõgeva, Tartu, Lääne-Viru ja Ida-Viru maavalitsusele liini 592 sulgemisest alates käesoleva aasta 1. oktoobrist. Põhjuseks tõi ta reisijate vähesuse ja vajaduse optimeerida liinivõrku. Liiniluba on antud 2020. aasta 31. märtsini.

Süveneb ääremaastumine
Mustvee linnavalitsus, Avinurme ja Kasepää vallavalitsus toonitasid pöördumises Eesti Bussi, riigihalduse ministri, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, maavalitsuste ning teiste institutsioonide poole, et liini 592 sulgemine halvendab oluliselt Mustvee linna, Avinurme ja Kasepää valla elanike liikumisvõimalusi olukorras, kus alternatiive juurde ei tule. sulgemisotsus halvendab transpordiolusid ka Saare ja Lohusuu valla elanikele.
Mustvee linnapea Max Kauri sõnul jättis vedaja liini sulgemise ettepanekut tehes arvesse võtmata, et reedel ja pühapäeval ning pühade-eelsetel päevadel on sõitjaid piisavalt. Tema sõnul annaks kavandatav bussiliini sulgemine järjekordse panuse ääremaastumise süvenemisse ning elukvaliteedi langemisse regioonis. “Eriti hull on asi vähekindlustatud inimeste jaoks. Tegelikult saadetakse sõnum ühistranspordi hääbumisest ja perspektiivitusest meie piirkonnas,” tunnistas Kaur, kes enda sõnul kõnealuse bussiga ka ise tihti Tallinna sõidab.

Vajalik liin ka õppuritele
Avinurme piirkonna jaoks on see väga vajalik liin. “Liini olulisus seisneb selles, et see on ainus bussiühendus pealinnaga. Sellega on võimalik minna perearstile ja tulevasse vallakeskusesse Mustveesse asju ajama. Ja mõne tunni pärast jälle tagasi sõita. Meilt Tallinna õppima suundunud noortele on see ainus võimalus reedel ja laupäeval nädalavahetuseks koju saada ja pühapäeva õhtul jälle pealinna sõita,” ütles Avinurme vallavanem Aivar Saarela.
“Bussiliini sulgemine on praegu Avinurmes aktuaalne teema. Inimestele tundub imelik, et miks sageli kasutavat liini sulgeda tahetakse. Minu ema sõidab selle bussiga sageli Mustveest Tallinna ja ütleb, et alati on palju reisijaid. Umbes kord kuus sõidab sama bussiga mu tütar Agneta Tallinnasse võistlustantsutrenni,” rääkis Avinurme valla elanik, ettevõtja Kristi Pukk.

Vallad pakuvad kompromissi
Omavalitsused tegid ettepaneku leida kompromissina võimalus jätta liin alles kas või ajutiselt. Vajadusel soovitakse lühendada liini Mustveeni, sest Mustveest ja Avinurmest on Rakvere ja Tallinna suunas sõitjaid märksa rohkem kui kaugematest punktidest.
Peetakse otstarbekaks hoida liini katseliselt töös kuni 2018. aasta 31. märtsini, mis võimaldaks haldusreformi järgselt tekkival Mustvee vallal teha esialgsed otsused ühistranspordi kujundamiseks ning kindlustada elanikele mõistlik ühendus Rakvere ja Tallinnaga. Liini alles jätmist kuni Mustvee valla toimima hakkamiseni peab mõttekaks ka Lohusuu vallavanem Tarmo Tomson.
Kavandatakse läbirääkimisi riigi ja asjast huvitatud kohalike omavalitsustega liini tegevuse toetamise võimaluste üle.
Peipsi piirkonna omavalitsusjuhid leiavad, et enne kaugbussiliini 592 võimalikku sulgemist tuleks mõelda ka alternatiivsetele transpordiühendustele. Kirjas Eesti Bussile ja erinevatele ametiasutustele juhivad nad tähelepanu sellele, et endiselt on kasutamata ELRON-i käitatava diiselrongiliikluse kontekstis võimalikuks saanud bussiliinide sünkroniseerimine Jõgeva-Tallinna kiirrongiühendusega.
“Teatavasti on Jõgeva ja Tallinna vahel elanike reaalseid vajadusi arvestavatel kellaaegadel võimalik iga päev sõita kiirrongidega. Kui korraldada Avinurme, Mustvee ja Kasepää ning Jõgeva vaheline kiire bussiühendus kiirrongide sõiduplaani arvestavalt, on Mustvee piirkonna elanikel võimalik jõuda Tallinnasse märkimisväärselt mugavamalt ja kiiremini kui praegune pakutava bussiühendusega,” lisas Kasepää vallavanem Jüri Vooder.
MTÜ Jõgevamaa Ühistranspordikeskus on püüdnud korraldada bussiliiklust nii, et inimesed Mustveest Jõgevale Tallinna rongi väljumisaegadeks jõuaksid. Viimasel ajal, seoses remondiga, muutuvad aga kellaajad raudteeliikluses sageli, see teeb olukorra meie jaoks keerulisemaks,” ütles ühistranspordikeskuse juhatuse liige Heldur Lääne.

JAAN LUKAS Vooremaa

esmaspäev, 14. august 2017

Tallinna eeskujul ka Peipsi pealinn Mustvee sai sõpru juurde ka Peterburist

11. augustil 2017.a. külastas Mustvee linna Peterburi Jekaterinhofi munitsipaalringkonda delegatsioon, eesotsas ringkonna juhiga Oleg Smakotiniga, eesmärgiga allkirjastada koostööleping omavalitsuste vahel. Peterburi delegatsioon külastas Mustvee linna muuseume, haridusasutusi, linnaraamatukogu ja kultuurikeskust ning reisisadamat  Delegatsioon külastab visiidi raames ka kirikumuusika festivali kontserti.
Varem 3.-5. mail 2017. aastal külastas Mustvee linna delegatsioon eesotsas linnapea Max Kauriga ja linnavolikogu esinaise Riina Pajulaga Piiterit sihiga suurendada koostööd omavalitsuste vahel.
3. mail  võeti Mustvee linna esindajaid vastu Peterburi Seadusandlikus Kogus Mariininski lossis. Mariinski lossi Punases saalis toimus Mustvee linna esinduse kohtumine Peterburi Seadusandliku Kogu saadiku Aleksandr Hodosokiga (fotol).
Mustvee linnal on tugevad rahvusvahelised sidemed Soome, Poola, Läti ning Venemaa Pihkva oblasti omavalitsustega. Kätte on tulnud aeg sisse seada sõbralikud suhted Peterburiga, eesmärgiga arendada kultuurilisi ja humanitaarsuhteid, aga samuti kogemuste vahetamist kommunaalmajanduse ja linna keskkonna heakorrastuse valdkondades. Seda enam, et eeldused selleks on. Meie Peipsiäärne kant on  alati kuulus olnud oma ökoloogiliselt puhta põllumajandus- ja kalandustoodanguga, mida sajandeid traditsiooniliselt toodi Peterburi turule.
4.mail külastas Mustvee linna delegatsioon Jekateringofi munitsipaalringkonda Peterburis. Delegatsiooni võttis vastu munitsipaalringkonna juht Oleg Smakotin, kes tutvustas külalistele Mustveest ringkonna kireva ja rikka kultuurilise, majandusliku  ja ajaloolise taustaga. Delegatsioon tegi ringkäigu kuulsas Jektaeringofi pargis, samuti ringkonna uutes elamurajoonides, raamatukogudes, kultuurikeskustes, muuseumides ning õppeasutustes.
Peterburi Jekateringofi munitsipaalringkonna juhtkond võttis positiivselt vastu Mustvee linna ettepaneku sõprussuhete sisseseadmiseks ning lepingu ettevalmistamiseks omavalitsuste koostööks.
Mustvee linna esindajad kutsusid Peterburi Jekateringofi munitsipaalringkonna juhi koos delegatsiooniga külla Mustvee linna, kus saakski allkirjutada koostööleping omavalitsuste vahel. 

teisipäev, 18. juuli 2017

Eesti Loto börsile!

18.juulil 2017.a. tähistame 10. sõltuvusvastast aastapäeva lootuses, et oleme õigusriik. 2006. aastal hakkasime Eestis esimest korda avalikkuses rääkima euroopaliku kultuuri vajadusest hasartmänguturul ning 18.juulil 2007.aastal tegime koos mõttekaaslastega esimese meeleavalduse. See oli märk muutuste võimalikkuse kohta meie ühiskonnas, mida oli tabanud kümnete tuhandete sõltlaste epideemia. Kasiinod, kus möllavad allilmategelased, narkoparunid, prostituudid, kus tapetakse ja pekstakse, ei saanud olla normaalne asi Eesti Vabariigis. 

Sõltuvusvastane liikumine Eestis liigub oma kümnendi poole. See on olnud unikaalne eksperiment kogu Euroopas. Kasiinovastase liikumise survel on vastu võetud 2009. aastal uus hasartmänguseadus, sisse viidud olulised uued regulatsioonid ning oleme saavutanud, et hasartmängukohta arv on vähenenud riigis poole võrra. Mänguautomaadid on nüüd otse ühendatud Maksuametiga ning isikukontroll kasiinodes toimib. Kehtestatud on ka kord, mis takistab nimekirja kantud sõltlastel kasiinodesse pääseda ning tõstetud on vanust, millest alates on kasiinode külastamine võimalik. Oluline võit on kogu hasartmängukultuuri muutumine, mida demonstreerib Tallinnas kõrgklassi hotelli Hilton avamine.

Sõltuvusvastast liikumist on toetanud nii meie ühiskonna kultuuri koorekiht kui ka ajakirjandus. Kultuur suudab alati julgelt kurjuse vastu astuda. 2012.aastal initsieeriti kultuuritegelaste ning Tallinna võimude poolt huvitav skulptuuriprojekt „Märka sõltuvust“. Maailmas ainulaadne skulptuur (fotol) on plaanis püstitada Tallinn City piirkonda.
  
Sõltuvusvastase liikumisel on veel palju plaane. Seoses IT arenemisega on hasartmängud kolinud elektroonilisse keskkonda, kus häirivad meie internetikogukonda ning on ohuks meie alaealistele, aga ka sõltlastele, psühhiliselt haigetele inimestele. See on loomulikult ohtlik tendents. Tähelepanu peab olema suunatud ka tarbija/kliendi kaitsele tervikuna. Ning ka sellele, et kasiinondus jagaks oma tulusid läbi maksude rahvaga. Täna pole meil sellist korda veel majas nagu suures osas Euroopas, rääkimata USAst. Aga ka meie tarbijad nõuavad õiglasemat kohtlemist. Tähtis on mõista, et hasartmänguasutused on nagu pangad. Kõik baseerub usaldusel. Seega on riigi eesmärk, kes tahab tulusid, nende asutuste usaldusväärsust tõsta. Mida teha? On selge, et riik peab asuma täitma tugevamalt oma kontrollifunktsiooni kasiinode üle. Ametnikud järelvalveks ei sobi. Tuleb luua Ameerika eeskujul sõltumatu järelvalveorgan, kes on võimeline tellima sõltumatut, rahvusvahelist ekspertiisi. Ei ole ka hea, et Olympic Casino server asub Maltal. 
On veel üks oluline idee. Nimelt on aeg viia Eesti Loto börsile. Eesti Loto on nii öelda lihtne ettevõte ning tema viimine aktsiaturule pole keeruline. Riik ei taha müüa Eesti Lotot ainult ühele erainvestorile, kelleks Eesti tingimusteks võiks olla Olympic Casino. Ometi vajab riigieelarve tulusid ning vähemusosaluse IPO läbi börsi oleks riigieelarvele hea lahendus. Siis saaks aktsiaid osta ka lotomängijad, kellega Eesti Loto hakkaks tulusid jagama. Teeme ära!

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/max-kaur-on-aeg-viia-eesti-loto-borsile-siis-saavad-ka-lotomangijad-aktsiad-osta?id=78903852


reede, 14. juuli 2017

Mustvee uuel Eesti halduskaardil

                                                       Mustvee uuel Eesti halduskaardil

esmaspäev, 3. juuli 2017

Mustvee linna neidude rühm "Peipsi piigad" väärikalt osales noorte laulu-ja tantsupeol

Mustvee linna neidude rühm "Peipsi piigad" osales 30 juuni - 2.juulil 2017.a. toimunud Tallinnas XII noorte laulu-ja tantsupeol "Mina jään". Sära ja värvi andsid "Peipsi piigad"  ka noorte laulu-ja tantsupeo rongkäigule. Rongkäigus Vabaduse platsilt Lauluväljakuni kandis Peipsi pealinna Mustvee lippu linnapea Max Kaur ning linna vappi Mustvee kooli direktor Raivo Vadi. XII noorte laulu- ja tantsupeol osales üle 40 000 osaleja ja üle 70 000 pealtvaataja. (Foto Raivo Vadi).